Õpetamine ja treening
This is a Paragraph. Click on "Edit Text" or double click on the text box to start editing the content and make sure to add any relevant details or information that you want to share with your visitors.
Õpetamine ja treening
Stuudio dotE Tantsukooli show võistluskava tantsijad vasatavad küsimusele "Kuidas ma tahan ennast tunda juunis 2025?" Sellest sai alguse meie eesmärgistamine.
Tantsukooli või -stuudio juures hindan kõrgelt loogilise õppesüsteemi olemasolu, juhtkonnas huvi ja toetust minu tegemistele, meeskonnas tahet areneda ja koostööd teha. Minu jaoks on demotiveeriv, kui tunnen tantsuõpetajana, et annan lihtsalt oma tundi ja võtan selle eest tunnitasu vastu, kogemata midagi enamat sellest kooslusest, kus töötan. Hindan väga inspireerivat visiooni, mis paneb tahtma panustada tantsukooli arengusse ja otsin tunnet, et minu oskused ja teadmised on selles visioonis väärtuslikud.
Gruppe juhendades on minu jaoks tähtis luua tantsijatega usaldust nii omavahel kui grupi sees. Usalduslikus õhkkonnas on lihtsam eksida, eesmärgi nimel pingutada, lahendusi otsida, olla aus, tunda end oma nahas hästi. Püüan tasapisi leida selle õige viisi, kuidas igale tantsijale läheneda ja kontakti luua nii enda ja tantsija kui grupi ja tantsija vahel. Vahel kulub paar päeva, vahel paar aastat. Eriti tundub mulle see tähtis noortega, kellel on möödas lapseliku avatuse aeg, kuid kes pole veel päris valmis küpsenud suhete loojad.
Õpetan ja treenin hetkel noori ja täiskasvanuid, sh professionaale. Iganädalaselt õpetan sel aastal tantsutehnikat ja showtantsu ning annan venitustunde.
Minu tantsuaasta algab eesmärkide seadmisest - tehnikaõpetajana saan eesmärkide sisendi kolmest kohast: 1) minu enda "diagnostika"; 2) tantsijate huvid ja soovid; 3) tantsijatega töötava koreograafi/õpetaja eesmärgid ja nägemus. Kui tantsukoolil on konkreetsed tehnikaalased eesmärgid või ainekava, siis loomulikult arvestan ka seda. Selle põhjal panen üldiselt paika esimese 2-3 kuu fookused ning (treening)plaani. Tunnen, et tantsutehnika õpetamine eraldi ainena pole terve hooaja lõikes "etteennustatav", sest tantsivad tantsijad üldiselt veel ühe või mitme õpetaja käe all ning arenevad tehniliselt ka seal. Minu töö on ikkagi toetada koreograafi ja tantsijat ning kohandada tehnikaõpet nii, et minu tööst oleks neile maksimaalselt kasu.
Koreograafiapõhises tunnis sean eesmärgid enamasti koos tantsijatega - võtan enda soove ja ambitsioone nendega võrdsena. Sel aastal sõlmisin lisaks SMART eesmärkide kokkulepetele ka kirjalikud käitumiskokkulepped, st kuidas peaksime käituma, et meil oleks koostööine ja tore õhkkond ning saavutaksime oma eesmärgid. Tunnen juba praegu, et selle juurde on hea tagasi tulla, kui tekib keerukamaid olukordi. Näen, et ühises eesmärgistamises on ka oluline õppimismoment ning tantsijatel tekib tugevam seotus nii eesmärkidega kui inimestena omavahel. Kui eesmärgid on seatud, rulluvad töökavad neist üsna loomulikult välja.
Tantsija tehnilisel arendamisel on minu jaoks tähtis anda edasi lisaks harjutustele seoseid ja kehaloogikat, et ta jõuaks uutes olukordades ise lahendusteni. Tahan tekitada huvi oma võimekuse avastamise vastu ja õpetada oma keha ja selle eripärasid hästi tundma ning kasutama. Tehnikatunnis lausa pean lähenema õpilastele individuaalselt, sest esiteks pean jälgima, et materjal oleks tantsija kehale turvaline ja teiseks pean suutma anda igaühele seda tagasisidet, mis just neid edasi viib - see võib olla päris erinev. Koreograafia loomisel on tähtsal kohal tantsitu mõtestamine, tantsijate kaasamine protessi - vahel läbi selgituste, miks ja mida ma teen, vahel läbi reaalsete loomisülesannete, mis jõuavad tantsu.
Tagasiside on juhendamise peategelene. Mul on tunne, et jooksvat tagasisidestamist õpin-harjutan ja ka libastun iga päev - et see oleks võimalikult täpne; piisavalt vähe korraga; suunatud sellele, mis ülesanne oli; vormis "proovi nii", mitte "ära nii tee" jne. Üldiselt lähtun tagasisidestamisel mõttest, et kui mul on midagi öelda, mis võiks inimest aidata või jõudu/kinnitust anda, siis ma seda kohe ütlen. Kui sõnad ei tee hetkel kumbagi, siis proovin suu kinni hoida. Kui on vaja tagasisidestada käitumist, püüan esialgu läheneda mina-sõnumi kaudu, nt "Ma näen, et sa oled kuidagi eemalhoidev, mulle tundub, et sul on mingi tõrge selle teemaga." Koreograafia ja artistlikkuse tagasisidestamisel kasutan kõige rohkem tantsijate omavahelist tagasisidestamist paarides või gruppides, sest seal on nii palju õpimomente ja tavaliselt räägivad õpilased ise üksteisele vähemalt sama tarka juttu, kui mina.
Pean väga tähtsaks, et mu õpilastele oleks lai tantsusilmaring - arusaam oma põhistiili etiketist, teadmisi teistest žanritest, oskus tantsu vaadata ja mõtestada, avatust ja sallivust erinevate vaadetele tantsust. Mõtlen aina laiemalt tantsutunnist kui meediumist, mida saab kasutada mille tahes õppimisel. Hetkel tegelen näiteks ühe ülesandega, mille kaudu saame grupi liikmetega paremini tuttavaks, samal ajal arendades kuulamisoskusi ning elades sisse meie loodava tantsu teemasse.
Minu enda jaoks on tähtis, et oleksin inimeste ees oma võimalikult parimas vormis. Ma tahan olla inspireeriv, hästi ette valmistunud, levitada rõõmu või tantsust ja liikumisest ja panna tantsijaid tundma, et tunnis veedetud aeg oli sisukas. Minu jaoks peab olema tasakaalus nii suurte sihtide poole järjepidev liikumine kui see, et igas tunnis oleks midagi huvitavat, uut, ootamatut.
Õppekava ja -süsteemi loomine
Oma õppe planeerimise oskused sain panna uues kontekstis mängu D7 Tantsukooli õppekava loomist eest vedades. Minu roll oli selle loomise protsess disainida ning seda eest vedada, meeskonna ja juhtidega arutelusid juhtida, neis osaleda ning aruteludest sisulised terad välja noppida, kirjutada õppekava põhiosa ning jazztantsu ainekava, teiste stiilide spetsialistide sisendi põhjal kirjutada teised ainekavad.
Lisaks õppesüsteemi loomisele sõnastasime protsessi alguses ka D7 Tantsukooli tuuma: visiooni, missiooni ja väärtused. Need said aluseks ülejäänule.
Sain selle töö käigus mängu panna ka palju neid teadmisi -oskusi, mida kasutan oma teises tööelus. Kuigi alustasime sel sügisel õppekava järgi tööd, on lõpliku õppekavaga veel mõned arendused töös ning töö jätkub edaspidigi, et loodut ellu rakendada ning paremaks ja täpsemaks teha.
See töö pani mind mõtlema tantsust palju laiemalt, kui olen varem mõelnud ning suunas uurima ja õppima uusi teadmisi ja praktikaid õppe kavandamise kohta. Lisaks arendas sellise kaasava protsessi läbi viimine koostööd tiimis, suurendas õpetajate seotust õppekavaga ja aitas mul sügavamalt mõista erinevate stiilide olemust, vajadusi ja perspektiive.
Õppematerjalid
Olen loonud õppematerjale nii tantsuõpetajatele kui õpilastele. Õpilastele loodud materjalide kuldaeg oli loomulikult distantsõppe periood. Tõin mõned näited. Õpilastele loodud õppematerjalid ei ole küll avalikud, kuid ehk annavad aimu, milliseid teemasid tantsuõppe raames oluliseks pean.
Väljavõtted Performance Cheer treenerite koolituse (EKR3) jaoks loodud õppematerjalidest.
Venitusharjutuste õppematerjali prototüüp põhilistele tantsijatele aktuaalsetele lihasgruppidele. Seda jagasin oma laiemas võrgustikus.
Iseseisev ülesanne allikakriitika ja tantsija treeningu kohta.
Iseseisva improvisatsiooniülesane juhend koos eneseanalüüsi küsimustega.
Musical theatre žanriga tutvumise ülesanne koos videonäidetega. Sellega haakuvalt õppisime Zoomi tunnis musical theatre koreograafiat.
Isiklike arengufookuste sättimise tööleht kõrge tasemega võistlustiimile.
Tantsuarvustuse kirjutamise juhend. Analüüsiks sai valida kolme internetist leitava täispikkuses etenduse vahel.
Ladina-Ameerika tantsudega tutvumise ülesanne. Sellega haakuvalt õppisime Zoomi tunnis latin jazz koreograafiat ning tegime mängulist viktoriini, kus pidi ladinatantsu muusika järgi ära tundma.
Koroonaajal oli mu kodus improviseeritud stuudio, milles sündinud videotreeninguid jagan aeg-ajalt siiani õpilastele, kes tunnist puuduvad, kuid tahaksid siiski treenida või kellel on suurem huvi mingi teema vastu.
